Leedi Diana Frances Spencer (Diana Frances Mountbatten-Windsor; 1. juuli 1961 - 31. august 1997) tuntud kui Printsess Diana oli Wales'i prints Charles'i esimene abikaasa. Alates tema abielust 1981 kuni lahutuseni 1996 oli tema tiitel Tema Kuninglik Kõrgus Wales'i Printsess. Pärast lahutust lakkas ta olemast Wales'i printsess ning ka kuninglik kõrgus. Ta sai nime, mis tavaliselt antakse peeride eks-abikaasadele, Diana, Walesi printsess, kuninganna Elizabeth II korralduse kaudu.
Dianat kutsuti tihti Printsess Dianaks, ehkki ta tegelikult ei omanud sellist tiitlit ja ei olnud sünni poolest printsess. Vastupidiselt levinud arvamusele ei tee Wales'i printsessi tiitel kedagi veel lihtsalt printsessiks, vaid näitab lihtsalt abielu Wales'i printsiga. Diana oli tegelikkuses sajandite jooksul esimene Wales'i printsess, kes polnud seda sünni poolest.
Diana, kes sai ikooniks, oli tuntud oma heategevusliku töö poolest. Ometigi varjutas seda tööd tema skandaali-maiguline abielu prints Charles'iga. 1990. aastatel oli meedia üle ujutatud printsessi kibedadest süüdistustest (sõprade vahendusel) abielurikkumistest, emotsioonilisest stressist ja vaimsest vägivallast.
Alates kihlusest 1981. aastal kuni surmani 1997. aastal oli Diana vaieldamatult maailma kuulsaim naine, oma põlvkonna esindaja: moeikoon, naiseliku ilu eeskuju, imetletud tema heategevusliku töö poolest. Eluaja jooksul viidati talle ka kui kõige pildistatumale inimesele maailmas. Imetlejatele oli printsess eeskuju - pärast surma oli üleskutseid tema pühakuks kuulutamisest - sel ajal kui tema jälgijad nägid temas hoiatavat eeskuju, kuidas avalikkuse kinnisidee võib inimese hävitada.
31. augustil 1997 sattus Diana koos sõbra ja armastatu Dodi Fayediga autoõnnetusse Pont de l'Alma tunnelis Pariisis. Õnnetuses hukkusid printsess, Dodi Fayed, nende autojuht Henry Paul; ainus ellujääja oli Dodi ihukaitsja Trevor Rees-Jones. Surm kuulutati õnnetusjuhtumiks.
Ülevaade juhtunust[]
Diana nautis romantilist õhtusööki oma uue kallima Dodi al-Ayedi seltsis noormehe isale Mohammed al-Fayedile kuuluvas hotellis Ritz. Veidi enne keskööd lahkusid nad sealt koos Diana ihukaitsja Trevor Rees-Jonesiga. Mitmekümne paparazzo vältimiseks väljusid nad tagauksest ja istusid soomustatud Mercedes-Benzi, mida juhtis Ritzi turvaülem Henri Paul. Autot hakkasid jälitama paparazzod, Mercedes kihutas kummide vilistades minema. Suurel kiirusel sisenes see Alma silla alt läbi viivasse tunnelisse, kust enam elusalt ei väljutud.
Õnnetuse asjaolud[]
Arvatavalt oli Henri Pauli veres olnud kolm korda rohkem alkoholi kui rooli taha istumiseks lubatud. Perekonna nõudel korraldatud kordusanalüüsist selgus, et tema kehas oli surmav kogus vingugaasi, mis pidi olema kehasse sattunud enne autosse istumist.Ritzi turvakaamera salvestises ei näita aga miski, et Henri Paul oleks olnud joobes või et vingugaas oleks ta tuikuma pannud. Vahetult enne surma oli Henri Pauli pangaarvele lisandunud 164 000 franki.
Oletatav vandenõu[]
Vandenõuteooriad hakkasid liikuma juba Diana surmaööl, sest alles samal päeval olevat Diana vihjanud ühele Briti suurimale ajalehele eelseisvast "hämmastavast teatest", mis nüüd kahtlustäratava või intrigeerivana mõjus.
Paar päeva pärast surma paiskas BBC eetrisse oletuse vandenõust: see kommenteeris propagandistlikes toonides Liibüa liidri kolonel Muammar al-Qaddafi kõnet, milles süüdistati nii Inglismaad kui ka Prantsusmaad salajases kokkuleppes Diana kõrvaldamiseks, sest paljudele väga mõjukatele isikutele nende valitsuses polevat meeldinud troonipärija ema abiellumine moslemiga.
Kahtlusalused[]
Printsessi surmas on kahtlustatud nii CIA'd, Mossadi, islami fundamentaliste, Saddam Husseini, IRAd ja vabamüürlasi.
MI6[]
MI6 tagurlikumad jõud olevat võtnud endale õiguse vabastada kuningakoda naisest, kelle hoiak lubas oletada, et ta on valmis paljastama Windsorite silmakirjalikkuse. Diana valmisolek minna üle islami usku ja abielluda kahtlase taustaga ärimehe pojaga olevat olnud viimane piisk karikasse.
Sõjatööstuslik kompleks[]
Diana oli välja kuulutanud sõja salakavalate relvade vastu nagu maamiinid, ilmutades avalikku kriitikat Ühendatud Kiningriikide kui sõnakõlksutaja maa suhtes.Kardeti, et Diana võib pöörduda kogu nende toodangu vastu. Kindlasti oli nende huvides kõrvaldada isik, kel olid olemas kõik eeldused käivitada kõigi aegade võimsaim rahupooldajate liikumine.
Kahekümne kuue komisjon[]
Kahekümne kuue komisjon olevat salajane üksus, mis koordineerib USA ja Ühendatud Kuningriigi salaluurete operatiivtööd. Tegelikult olevat see töövahend mõjukate ringkondade jaoks, kes tahavad arendada USA ja Suurbritannia vahel valitsevad erisuhted teistele riikidele suletud liidulepinguks. Diana erakordne populaarsus ja tema vastumeelsus igasuguste salalepete suhtes (ning valmisolek need paljastada) oli piisav põhjus, miks Diana võis komisjoni meelest nende jaoks ohtlikuks osutuda.
Printsess Diana ise[]
Ühe hüpoteesi kohaselt olevat printsess Diana oma surma lavastanud, et pääseda avalikkuse koormavast tähelepanust ja elada Dodiga vabalt ja õnnelikult. Ühtegi tõendit hüpoteesi tõestuseks muidugi ei ole.
Salapäraseim fakt[]
Õnnetus juhtus Alma silla tunnelis, mille kohal kunagi Merovingide dünastia ajal (valitses aastail 500 - 751) olid asunud koopad, kus toimetati salajasi usurituaale. Mõnede hüpoteeside kohaselt pärinevat nii Merovingid kui kõik teised tõelised kuningasood Euroopas - kaasa arvatud Diana Spenceri perekond - Jeesus Kristusest endast. Merovech - merovingide esiisa - tunnistas paganlikku Diana-kultust. Seega kaotas Diana elu kohas, kus käidi austamas tema enda nimega jumalannat.