|
See artikkel on osa artikliteseeriast "kreatsionism vs. sekulaarne teadus" Kõigi artiklite vaatamiseks vaata vastavat kategooriat |
|
Päikesevalgusel kulub maani jõudmiseks umbes 8 minutit
| Valguse kiirus erinevates ühikutes | |
|---|---|
| Meetrit sekundis | 299,792,458 |
| Kilomeetrit sekundis | ≈ 300 000 |
| Kilomeetrit tunnis | ≈ 1,079 millionit |
| Aeg, mis valgusel kulub | |
| Ühe meetri läbimiseks | 3.3 nanosekundit |
| Ühe kilomeetri läbimiseks | 3.3 mikrosekundit |
| Maa ekvaatori pikkuse läbimiseks | 0.13 sekundit |
| Maalt Kuule jõudmiseks | 1.3 sekundit |
| Päikeselt Maale jõudmiseks | 8.3minutit |
| Linnutee läbimiseks | 100,000 aastat |
| Maalt Andromeeda galaktikani | 2,500,000 aastat |
Kauge tähevalgus ehk "tähevalguse probleem" viitab asjaolule, et Maa pealt on näha väga kaugete tähtede valgus, kuid valguse kiirus vaakumis on füüsikaline konstant väärtusega . Ehk ligikaudu 300 000 . Kuna sellise kiiruse juures läheb valgusel väga kaua aega, et kaugetelt tähtedelt Maale jõuda, on see tõend universumi kõrgest vanusest, mis ei klapi Noore Maa Kreatsionistide seisukohaga, et universum on kuni 6000 - 10 000 aastat vana.
Tagapõhi[]
Valguse kiirus[]
Valguse kiirus (tähis c) on füüsikaline konstant, mis tähistab kiirust, millega liiguvad elektromagnetlained, sealhulgas valgus, läbi tühja ruumi ehk vaakumi. Läbi klaasi või vee liigub valgus aeglasemalt kui vaakumis.
Valguse kiiruse määras esimesena taani astronoom Ole Rømer, kes uuris Jupiteri kaaslase Io varjutusi. Vaatluste tulemusel selgus, et kui Maa ja Jupiter on oma orbiitidel teine teisel pool Päikest, toimuvad varjutused ennustatavast ajast hiljem, kui mõlemad on ühel pool, toimuvad varjutused ennustatavast ajast varem. Sellist nähtust sai seletada Maa ja Jupiteri vahelise kauguse muutumisega; valgusel läks Maani jõudmiseks kauem aega ja Maalt oli varjutus näha hiljem kui see tegelikult toimus. Teades Maa orbiidi raadiust, arvutas Rømer valguse kiiruseks 214 000 km/s.