John Lennon, inglise muusik (ülipoulaarseete "Biitlite" asutajaliige), laulukirjutaja ja rahuaktivist lasti maha 8. detsembril 1980. aastal. Umbes kell 10:49 õhtul tulistas Mark David Chapman Lennonile tema kodu Dakota maja korterelamu ees neli lasku selga. Varem samal õhtul oli Lennon Chapmanile oma albumi Double Fantasy peale autogrammi andnud. Chapman oli Lennonit juba oktoobrist alates jälitanud.
Ajakirjanduses pakuti välja, et Chapman oli nõdrameelne üksiklane, kes kannatas kinnismõtte all, et Lennon on saatanaga liidus. Kahe kuu jooksul tegi Chapman läbi terve rea psühhiaatrilisi uuringuid. Sellele järgnes aasta ja 60 päeva täielikku vaikust. Siis, kaks tundi enne väljakuulutatud kohtuprotsessi algust, mõisteti Chapman kiirkorras ettekavatsetud mõrvas süüdi. Chapmani puhul on mitu fakti üsna tähelepanuväärsed: tema hämmastav rahulikkus pärast kinnipidamist, oskus tulirelv Havailt New Yorki lennates kahe lennuvälja metallidetektorist märkamatult läbi tuua. Samuti õhutab Chapmani-suguseid inimesi kuulsusi tapma lootus selle läbi ise kuulsaks saada, kuid pärast kuriteo toimepanemist lükkas Chapman järjekindlalt tagasi rohkem kui 40 katset teda intervjueerida, korrates: "Ma ei soovi mingit ajakirjanduse kära."
Kahtlusalused[]
FBI[]
FBI endine direktor J. Edgar Hoover olevat Lennonit vihanud ning palunud valitsuselt luba muusik vahi alla võtta ning riigist välja saata. FBI keeldub avalikustamast laulja toimikuid, viidates riigisaladustele ja Briti luureteenistuselt saadud informatsioonile.
CIA[]
Chapman oli aastaid töötanud kaitsetööstuse kompaniides, mis tavaliselt on CIA-ga tihedalt seotud. Chapman olevat hüpnotiseeritud.
Parempoolsed aktivistid[]
Rahuvõitlejana oleks Lennon võinud vastu astuda äsja presidendiks saanud Ronald Reagani agressiivsele välispoliitikale. Nii olevat ta tapetud hirmust, et Lennon võib hakata noorsugu vastuhakule õhutama nagu kuuekümnendatel.