Hiis on eesti rahvapärimuses looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Tänapäeval mõistetakse hiie all peamiselt püha puudesalu.
Etümoloogia[]
Sõnad hiis ja hiid on sama päritolu. Soome keeles tähendab hiisi hiiglast, keda tavaliselt kujutletakse deemonlikuna. Lääne-Soomes on tuntud muistsed ohvrikivid hiidenkivit. Ilmar Talve arvates hiisi algne tähendus oli ilmselt kultuspaik, sealt kandus see üle paiga kaitsevaimule, siis metshaldjale ja lõpuks hiiglasekasvu kurivaimule. Sõna tähendust läänemeresoome keeltes on käsitlenud Mauno Koski oma raamatus "Itämerensuomalaisten kielten hiisi-sanue".
Traditsioon[]
Maausuliste definitsiooni järgi on hiis põlisrahva poolt traditsiooniliselt pühaks peetud ja kogukondlikult kasutatud kompleksne maa-ala, mis ühendab suuremal maa-alal asuvaid pühi puid, kivi, allikat, veesilma, ohvrilohku, kalmeid, kiige-, tantsu ja palvuskohta. Hiied on tavalised Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis. Kõige vähem leidub hiielaadseid pühapaiku ajaloolisel Võru- ja Viljandimaal. Viimastes kummardati pigem üksikuid hiiepuid.
Rahvakalendri tähtpäevadel ja -aegadel, hingedeajal, põllutööde alguses ja lõpus käidi hiies palvetamas ja ande viimas. Hiies ei tohtinud puid raiuda, heina niita, metsaande korjata ega loomi karjatada.
Hiisi on peetud seotuks matmispaikadega (kajastus muistsest metsa matmise kombest; Hiiela kui Toonela analoog), aga arheoloogilised leiud seda oletust ei kinnita.
Rahvalauludes nimetatakse hiies elavaid hiie neitseid ja noormehi, samuti koeri ja hobuseid. Pole üheselt teada, keda hiies paluti. Taara tammikud on pseudomütoloogia nähtus. Varaseimas piiblitõlkes kasutatakse hiie mõistet paganliku viljakusjumalanna Ašera (Ištar, Astarte) tõlkevastena. Kesk-Eestis segunesid hilisemal perioodil Tõnni kultus ja hiie kultus, tõnnivakka hoiti hiies.
Looduslikke pühapaiku on teistelgi rahvastel. Ühest Itaalias asunud ning Dianale pühendatud hiiest alustab oma arutlust ja reisikirja "Kuldne oks" tuntud briti antropoloog James George Frazer. Dodones asub tamm, mis on pühendatud Zeusile. Kreekas on olnud veel Demeterile, Aresele, Hermesele ja Artemisele pühendatud tammesid.
Hiielaadsed pühapaigad on olulised ka Jaapani põlises shinto usus.
Oskar Loorits kirjutab "Eesti rahvausundi maailmavaates": "Nõndaviisi on kujunend soomesugu rahvaste usundi võib-olla kõige veetlevamaks jooneks just suur ja sügav loodustunne kuni harda ja anduva austuseni. See austus on eriti hell seelletõttu, et kõigele suhtutakse kui omaväärsele. /.../ Saksa vaimsus ja orjaaja miljöö tõrjuvad meil austava suhtumise looduselle kui omataoliselle sõbrale järjest enam tahaplaanile ja nihutavad esikohale sootu uue ja endiselle elutundele otse vastaka püüu ekspluateerida loodusvägesid ja -jõude kõige toorema egoismiga ja kõigi mehhaaniliste abinõudega, mida keskaja katoliiklik Lääne-Euroopa meile külluses importeeris".
Hiitega seotud üleloomulikke olendeid[]
Folklooris tuntud:
- hiie noormees: teada kaude samanimelisest regilaulutüübist
- hiie hobune: teada Saaremaa hobusemängust
Konkreetsete hiiekohtadega seotud:
- hiieneitsid: teada Harjumaalt ning Kassarist Esiküla ja Taguküla vahelisest hiiekohast [1]
- hiiekoerad: teada Kassarist ning regilauludest
- Sinialliku Tölp (Saula Siniallikad Harjumaal)
Mujal:
- hiie põder: soome hiiden hirvi [2]
Eesti põlis- ja hiiepuid[]
- Ilumäe hiiepärn
- Tülivere hiietamm
- Mäesuitsu ohvripärn
- Upsi tamm
- Pühajärve sõja tamm
- Tamme-Lauri tamm
Hiiekohti Eestis 21. sajandil[]
- Pühajärv Otepää kihelkonnas
- Kaali järv Püha kihelkonnas
- Ebavere mägi
- Tammealuse hiis ehk Samma hiis Mahu ehk Viru-Nigula kihelkonnas
- Paluküla hiiemägi Rapla kihelkonnas Kehtna vallas
- Purtse hiiemägi Lüganuse vallas ja kihelkonnas
- Kunda hiiemägi
- Lehmja tammik Jüri kihelkonnas
- Panga pank Mustjala kihelkonnas
- Taevaskoda Võnnu kihelkonnas
Välislingid[]
- Valik hiiekohti praeguste maakondade kaupa (Maavalla Koda)
- Mälestusi hiiekohtadest (O. Loorits, "Endis-Eesti elu-olu II"
- Annemägi (M. Eisen "Esivanemate varandus")
- Regilaulutüübi "Hiie noormees" näited "Eesti rahvalaulude antoloogias"
- Hiitega seonduvad muistendid rahvausundi ja muistendite andmebaasis Rehepapp
- Hiitest Maavalla Koja veeblehel
- Auli Küti uurimus "Pühade puude ja puistutega seotud käitumisnormid pärimustekstides"
- Artiklikogumik "Looduslikud pühapaigad, väärtused ja kaitse
Kirjandust[]
- "Hiie ase: hiis eesti rahvapärimuses", koostanud Mari-Ann Remmel. Eesti Kirjandusmuuseum 1998